Ta ütles midagi. Ta ütles midagi teiste kuuldes minu kohta.
Ma tekitasin endale (pane tähele, keegi teine ei saa sulle kunagi midagi teha) väga halva, vastiku tunde.
Tundsin kuidas ma kaitsed tõmbasin ette ja ma tõmbusin peitu, jäin vait, võtsin energia välja sellest vestlusest.
Põgenesin SELLE ENERGIA EEST.
Ma vaatlen ennast ja seda nüüd kõrvalt, mis just toimus.
Kuidas see mehhanism ilmus?
Miks ma seda teen? Sest mul on kopp ees reageerimisest sellistes olukordades ja ma valin nüüd kerguse kõige sellega.
Ja selleks, et see lõplikult saab muutuda MINU SEES, esitan ma endale küsimused ja teen teistsuguseid valikuid.
Mis see siis oli?
Ja mis ma sellega nüüd teha saan?
Kas ma saan seda muuta?
Kui jahh, kuidas ma seda nüüd muudan?
Ta ütles, midagi. See on alati energia. See on alati erineva energiaga, kui inimesed räägivad midagi. Sõnad kannavad kaa energiat.
Ta ütles midagi ehk kasutas energiat.
Iseennast ja sõnu. Me oleme energia. Ma olen energia.
Ma tõrjusin seda energiat reaktsiooniga ehk kaitsetega: “seda energiat ma ei taha”- ehk ma ei võtnud vastu. ISEENNAST EI VÕTNUD VASTU.
Kogu see energia vajutas, puudutas, minus seda kohta, kus ma midagi iseendast peidan, meeleheitlikult.
Mul on seal enda kohta lugu, mida ma peidan enda ja teiste eest. See lugu minu kohta on miski, mis paneb mind endale õigustatult kaitseid ette tõmbama ja enda enda eest peitu pugema.
Mis pani mind reageerima? Miks ma niisama kohale ei jäänud? See oli vale, mida enda kohta räägin salaja sisimas ja usun, et see on tõene.
Mis hinnang see on? Mis vale olen ma usun, et on tõene?
MA OLEN HALB. MA EI OSKA. MA OLEN RUMAL. NAD NÄEVAD SEDA.
Kas see on tõde, et ma see OLEN? – EI
Huvitav küll, kust ma selle ära õppisin? Emad, isad, vanemad, vanaisad , ühiskond, kool? Kust veel?
See pole ju minu reaalsus! See on projitseeritud, ära õpitud, omaks võetud reaalsus.
See pole mina. Leidsin üles selle. Jeeee
KUS MINA SIIS OLEN?
Huvitav, mis väärtus on kellegi teise reaalsust elada? – sobituda? Olla nii nagu kõik? Olla ja uskuda, et oled halb, sa ei oska, oled rumal ja kõik näevad seda, st ma pean peitma, et seda keegi ei näeks ???
Kui mina oleksin mina, siis kes ma oleksin? Kus ma oleksin? Kuidas ma oleksin?
Ma oleksin vaba, nähtav olema, kõnelema, tundma, väljendama, valima kõike iseendana.
Ma oleksin iseenda reaaluses ja inimestega koos, kes on austavad, hoolivad ja lahked enda ja teistega.
Ma oleksin tänulik.
Ok. Ma valin selle nüüd. Aitähh.
Mis nüüd võimalikuks saab?
