Haavatavus on midagi võimsat, lihtsat, suursugust ja loovat, kuid inimkond, kes oled ka sina, pelgab seda enim. Oleme kaua aega tundnud vajadust ennast kaitsta ja peita. Oleme olnud sõltuvad hirmust. Kas nüüd on aeg seda muuta?
Haavatavus on meie olemus! See on see, mis me oleme, kuid siiski niiväga peidame ja väldime. Hoidume olemast sedavõrd erilised, kui tegelikult oleme.
Miks ometi?
Kas seepärast, et siis muutuks kõik nii sinu elus kui ka kogu maailmas?
Kas seepärast, et sa ei soovi olla eriline, sest siis paistaksid silma?
Kas seepärast, et sa ei saa siis enam kontrollida seda, mis juhtuma hakkab?
Kas seepärast, et sa ei usalda ennast?
Kas seepärast, et arvad, et keegi on sinust targem?
Kas seepärast, et oled harjunud kontrollima arvates, et nii on turvaline?
Kas seepärast, et usud, et sa oled kuidagi vale ja ebapiisav?
“Aga me tahame ju muutust!” ütled sa, “Miks me seda siis väldime?”
Vaata enda sisse ja uuri, kas sa päriselt elad oma elu? Kas oled enda ees haavatav? Mida sa enda eest peidad? Mida peidad Maailma eest? Kas oleksid valmis olema haavatav, midagi peitmata või ennast kaitsmata? Mis siis, kui haavatavana oleksid täielikult teadvel, mistõttu ei saa keegi sulle kunagi liiga teha, ometi on kõik kogu aeg muutumises ning sa oled valmis kõike piiritult vastu võtma? Mis või kes on pannud sind tundma, et pead ennast kaitsma, ega lase sul olla haavatav?
Kui paljud, võibolla sa ise kaasa arvatud (seda tead vaid sina), ootavad ja loodavad, et keegi teine võtaks vastutuse, teeks asju teistmoodi, muutuks, sest ta on…? Sellele järgneb terve rida põhjendusi, miks sa ise ei saa, ei või, ei tohi, mis siis juhtub… See sunnib sind terve elu ootama ja lootma ning mitte kunagi tõeliselt elama. Kas oled ehk teinud teised endast tähtsamaks ja suuremaks?
Sina oled maailm. Sa ise lood ennast ja kõike enda ümber. Sinust algab kõik. Minust algab kõik. Ja koos me moodustame “meie”, millest algab kõik ja millest ilmub kõik. Kui sa selle nüüd vastu võtad, loed korra või 100 korda veel eelmist lõiku, siis avaneb sulle võimalus seda kuulda ja kuulata ning teha nüüdsama uus valik. Mida sa valid täna?
Haavatavuses peitub suurim vägi. Valides olla haavatav, saab ilmuda teistsugune olevik ja tulevik. Millist olevikku ja tulevikku sa soovid?
HAAVATAVUS on VÕIME olla ilma igasuguse kaitseta. Olla haavatav tähendab olla kui lahtine haav ilma sideme või plaastrita. Kui ma neid lauseid esimest korda kuulsin, ei saanud ma mitte midagi aru.
Kõik vastu võtta ja sealjuures kõigest, millega silmitsi seisan, teadlik olla, on äärmiselt intensiivne kogemus.
OLLA HAAVATAV tähendab olla võimeline nägema seda, mis tegelikult on, mitte seda, mida soovin, et oleks, ja küsima küsimusi.
Ma saan küsida:
1. Mis see on?
2. Mida ma sellega teha saan?
3. Kas ma saan seda muuta?
4. Kui jah, kuidas ma seda muudan?
Kas oled kunagi tundud, et kui poed peitu, siis sured? Kuidas see on sulle mõjunud? Minu jaoks on see loonud talumatut eraldust üksolemisest, voolust, universumi abist. Kogu elu on nõudnud pingutust ja rasket vaeva. Ma tegelikult ei elanud, vaid võitlesin. Ühel hetkel taipasin, et ma ei sure siis, kui ma otsustan elada. See võimaldas mul peitu pugemata nii ennast kui ka maailma täielikult omaks võtta. Võtta omaks kõik see, mis minus on ilusat, koledat, inetut või imelist. See oli minu esimene HAAVATAVUSE kogemus.
HAAVATAVUS põhjustab piirangute hävimist. Ma olin teinud piirangutest oma reaalsuse ja arvasin, et haavatavus tähendab invaliidsust, vale ja vigane olemist. Paljudele tundub see nagu väeti kassipoja elu, kellest kõik võivad üle astuda. Arvasin, et elan ja olen vastuvõetav vaid võitja ja saavutajana. Et see on õige suund, kuhu pürgida. Kas oled kunagi samamoodi arvanud?
Ma ei soovinud, et inimesed aimaks, et ma pole võitja. Õigustasin ennast, sest arvasin, et haavatav olla tähendab olla ohver ja nõrk… kuigi tegelikult peitub selles võimekus. Niikaua, kuni mul polnud vaja olla täielikult haavatav, polnud mul vaja olla täielikult teadlik. Kuidas on sinuga lood?
Mis siis, kui…
- HAAVATAVUS on ainus viis leida tõeline rahu?
- Kui olen valmis olema täiesti HAAVATAV, ei saa mind kunagi keegi rünnata?
- HAAVATAVUS on äratundmine, et mul polegi võibolla vastust?
- HAAVATAVUS on võime muuta kõike?
- HAAVATAVUS suurendab vastuvõttu igas eluvaldkonnas, kaasa arvatud raha?
- Kui olen HAAVATAV, on mul valik?
- Kui olen HAAVATAV, ei välista ma kedagi ega midagi?
- Haavatavana saan ma olla lubamises?
- Kui olen HAAVATAV, siis avaldub keha võimekus?
- Kui valin HAAVATAVUSE, ei teki mul enam lahustumatut valu?
- Kui olen täiesti HAAVATAV, olen täielikult kohal iga hetk iga päev?
- Kui olen täiesti HAAVATAV, tean asju ette?
- Kui olen täiesti HAAVATAV, saab vägivald lõppeda?
- Kui olen täiesti HAAVATAV, saan teadlikuks ka planeet Maa vajadustest?
- Kui olen täiesti HAAVATAV, saan vastu võtta rohkem raha?
- Kui olen täiesti HAAVATAV, saan luua ühenduse endaga?
- Kui olen täiesti HAAVATAV, muudan kõiki ja kõike enda ümber?
- HAAVATAVUS on täieliku olemise, loomise ja vastuvõtmise allikas?
- HAAVATAVUS on see, kui ma ei kaitse ega peida iseenda ega välise maailma eest mitte midagi, mis või kes tegelikult olen?
- Kõik, absoluutselt kõik on piiritult võimalik siis, kui olen HAAVATAV?
HAAVATAVANA oled kogu maailma jaoks kingitus
Ma ei saanud kaua sellele pihta, milline kingitus ma üleni haavatavana, kohal olevana, hoolivana ning täielikult hinnangutest vabana olen ja igale inimesele, keda kohtan, olla võin. Kingitus, mida ei eksisteerigi, sest ma ei luba sel olla ega tekkida. Ent sügaval sisimas oled ehk alati teadnud seda tõde.
Mida sina nüüd valid? Sa pead nägema, missugune kingitus SA oled. See, et soovid teistsugust reaalsust ja oled valmis seda looma, on inspiratsioon, mis võimaldab teistel ka uusi valikuid teha. Sa justkui annad sellega inimestele loa valikuid teha. Ent kui sa ei soovi olla selline, siis säilitad selle reaalsuse rumalust, ebateadlikkust. Kas see on tõesti see, mida soovid? Mida meie soovime?
Ma ei saa sulle öelda, kes sa oled. Pead ennast ise looma. Pead enda olemuse avastama. Pead leidma oma tõe. Kui oleme kõige selle jaoks piisavalt haavatavad ja julged, saab meil olla kõigega enneolematu ühendus.
Piiritus tänulikkuses ja haavatavuses.
Tekst: Kaidi Karilaid ja Foto: Marje Kärner
NB! Kaidi Karilaid astub lavale 16. novembril naiste suurseminaril “Südametee ja hingelood”, et jagada oma lugu ning ispireerida ka sind olema see, kes sa tegelikult oled.
